Paar päeva tagasi pärastlõunasel tunnil, kui laste kõhud hakkasid alarmi lööma, tahtsin minna kergema vastupanu teed ning neile krõbinaid ( ma ei teagi, kuidas neid ametlikult nimetatakse - hommikusöögihelbed vist) piimaga pakkuda. Pakk oli aga tühjaks saanud.
Siis meenus mulle minu enda kunagine lemmik hädaabitoit - piimapudi. Kui midagi muud ei olnud, või kedagi kodus polnud, kes oleks hakanud keetma/küpsetama, siis veidi kuivanud saia, veidi suhkrut ja piima ikka kodus oli.
No võtsingi nõuks oma näljastele minu lapsepõlve maiust pakkuda. Toimetamist vürtsitasin oma jutustusega 1980.aastatel Eestis toidupoes pakutavast sortimendist. Kui piima-saiapudi kolmes kausis laual seisis ja esimesed lusikatäied suhu olid lipsanud, asendusid seni ootsuärevatena püsinud pilgud pettumusega...
Tjah... vähemalt hoolitsevad lapsed nii oma ema figuuri püsimise eest - kausid said kenasti tühjaks.
laupäev, 30. oktoober 2010
kolmapäev, 27. oktoober 2010
Mõtteid tänasest tööpäevast
Kui amet on valitud elualal, kus tegemist laste ja nende vanematega, tuleb kahjuks ette momente, kus tuleb enese terve mõistuse säilitamiseks mõelda minu jaoks tähtsatele asjadele.
Kas lapsed sünnivad peredesse armastusest või emapalga saamise tagamõttega? Kas olulisem on vabal ajal koos perega mõnusalt aega veeta või lapsed lihtsalt nö. kaelast ära saada? Kas lapsed on "elu õied" või lihtsalt tüütu kohustus?
Jätkugu ometigi mõnedel oidu ja südant prioriteetide paika loksutamiseks!
Kas lapsed sünnivad peredesse armastusest või emapalga saamise tagamõttega? Kas olulisem on vabal ajal koos perega mõnusalt aega veeta või lapsed lihtsalt nö. kaelast ära saada? Kas lapsed on "elu õied" või lihtsalt tüütu kohustus?
Jätkugu ometigi mõnedel oidu ja südant prioriteetide paika loksutamiseks!
laupäev, 23. oktoober 2010
laupäev, 2. oktoober 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)