kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Jääge terveks!

Gripihooaja jooksul peavad inimesed viirustest hoidumiseks järgima lihtsamaid hügieenilisi meetmeid:
  1. Väldi kontakti haigega
    Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teiste inimestega distantsi, et nemad ei haigestuks.
  2. Haigena ole kodus
    Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.
  3. Aevastades kata  suu ja nina
    Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
  4. Pese käsi
    Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.  

 Allikas : kliinik.ee

esmaspäev, 24. jaanuar 2011

Tänased uudised

 Paraku hirmus kurvad uudised.
ajalehes
saksa lehes

Kahjuks ei möödunud ka meie päev õnnetusteta. Muidugi midagi nii hullu polnud, aga hamba kaotamine kelgumäel - südantlõhestav nutt, veri, pisarad - on kuueaastasele ikka paras ehmatus. Ja kuna tegemist ei olnud ka mõne nagunii välja tulemist ootava töntsi piimakaga vaid ühega silmahammastest, siis jätkus ka valu ning verd päris kauaks. Eks näis, millal jäävhammas oma nägu näitama hakkab.

neljapäev, 20. jaanuar 2011

Hooaeg

Hooaeg millele? Viirustele.
Mina ei ole sel aastal veel õieti tööle saanudki. Ühe hoolduslehega sai lõpetatud, teisega alustatud. Kui kõik kolm last on suht väikesed, siis on see ilmselt paratamatu, et viirusest kinni haaratakse ja seda omavahel sõbralikult jagatakse.
Aga ega meie pere ainuke ei ole. Viimastel päevadel on meie laste rühmas lasteaias kohal olnud vaid 2-3 last.
Meie perearstki on haige.
Ja termomeeter akna taga näitab 0 kraadi. Ükski ilmaennustaja ei julge ka eriti kaugele ennustada, kui pikaks ja külmaks talv kujuneb või jääbki nüüd lumi sulama.
...

reede, 14. jaanuar 2011

Filmisoovitus

Mul õnnestus eile näha filmi Tindisüda. Kuigi linateos ei ole saanud eriti hea kriitika osaliseks, julgen kõigile muinasjutu- ja fantaasiahuvilistele soovitada.

esmaspäev, 10. jaanuar 2011

Ilmajuttu

No ma eelistaks praegusele lumepudrule küll kümnekraadist külma. Miks peaks keset jaanuari üldse lumi sulama? Kellele neid üleujutusi ja pähe kukkuvaid lumekamakaid vaja on?! Õnneks leidub maailmas veel häid naabreid, kes autot aitavad välja lükata. Aitäh!

pühapäev, 9. jaanuar 2011

Kummituba


Või veel täpsemalt -kummist korter- oleks võinud meie eluaseme kohta möödunud laupäeval sobida.
Keskmise lapse kuuenda sünnipäeva tähistamisega olime veidi liiale läinud ehk teisiti öeldes, kutseid saates oma piire mitte tunnetanud. Seega mahutas meie elamine peo tipphetkedel 11 täsikasvanut ja 14 last vanuses 3 kuni 8 aastat.
Söögiks pakkusime näiteks lasanjet, mis täiskasvanute poolt suhteliselt kiiresti sisse hingati. Väikseid lihapallikesi sai umbes 1 kg hakklihast vormitud, kuid vist ei olnud ükski külalistest Karlsoni hingega - need jäid laste lauale kaussi seisma. Lehttaigna-viineripirukad olid ainukesed, millega väikesed külalised ennast kosutada julgesid. Ja muidugi liitrite viisi morssi. Järgmisel korral oleme targemad, teeme kahe plaaditäie viineripirukate asemel neli plaaditäit ja muud pole vajagi.
Mõned mängud.
Lastekaraoke, mis enamusele sügava mulje jättis.
Veidi hilja peale jäänud ja hõreda osavõtuga kelgutamisvõistlus.  Videodisko.
Tort ja šokolaadikook kadusid laualt samuti suhteliselt kiiresti. Kaks pudelit lastešampust tühjendati tilgatumaks.
Kui viimased külalised olid lahkunud, oli aeg kokkuvõtete tegemiseks.
Sünnipäevalaps jäi peoga väga rahule: kõik kingitused olid kui rusikas silmaauku, just see, mida väikesel printsessil vaja. Enne magamaminekut tunnistas päevakangelane, et tema parim sõber alates sellest õhtust on kosmeetikuna töötav täditütar, kes talle peol maniküüri tegi.
Arvan, et tol õhtul oli Õnn just meie väikeses kodus. Aitäh kõigile asjaosalistele selle eest!

kolmapäev, 5. jaanuar 2011

pühapäev, 2. jaanuar 2011

Veel kokandusest

Täna õnnestus mul elus esimest korda lambaliha küpsetada. Olin seni kuulnud hirmsaid lugusid, et keeruline valmistada ja et kasuka maitse jne. Ja kui juba oma mees on öelnud, et tema lambaliha oma elus enam suu  sissegi ei võta, siis on see ka põhjenduseks, miks üks köögis meeleldi askeldav naisterahvas siiani veel lammast potti pole visanud. Õnnelik juhus tuli aga siin appi hea kolleegi näol, kes  "õnnelike lammaste" kasvatajana mulle vana aasta eelviimasel päeval vahva üllatuspaki tõi. Pakk sisaldas lisaks oma aia õuntele ja pohlamoosile muidugi lambaliha, mis esimesel vaatlusel kuidagi mõtteid vanale võidunud kasukale ei viinud. Igal juhul, tänane lõunasöök - mooritud lambapraad kartulipüree ning broccoliga - maitses kõigile hästi. Aitäh Margitile!
Ja muidugi oma lambalihavihkajast abikaasa suutsin samuti ümber veenda!!!