Õnnelikku uut aastat!

Hakkasin täna erinevaid uudislehti uurima, et ennast vana aasta viimase ja uue aasta esimese päeva kajastustega meedias kurssi viia. Pealkirjades lööb läbi:

• kriitika vana-aasta-õhtu telesaadete aadressil...
• sotsioloog ei ole rahul presidendi kõnega...
• mereväelane olla end sõnatuks joonud...
• Euroopa liidrid hoiatavad raske aasta eest...
• seitse läti noorukit leidsid märja haua...
• jne...

Oli ilmselt õige valik, et vana-aasta õhtul me oma perega tavapärast teleprogrammi ei jälginud ning Tujurikujad ja muud sellised tegelased meist kõrvale jäid.
Pidutsemise vastu ei ole mul otseselt midagi, vana aasta tulebki mürtsuga ära saata.  Samas aga ei tohiks ära unustada, et elu on kallis kink, mida mõtlematult vägijookidele pandiks pakkuda ei maksa.
Tihti suure kritiseerimise, naeruvääristamise ja teiste silmis pinnu leidmise tuhinas unustame enda sisse vaadata (ning palki märgata).
Leidsin muuhulgas ka ühe väga südamliku kirjutise, kus hooldusravis tegev olnu toob välja põhipunktid, millele inimene peaks elus keskenduma. Mõned tsitaadid selles artiklist:
"Inimesed kasvavad hingelt, kui peavad silmitsi seisma oma surelikkusega."
"Elu on täis valikuid. See on SINU elu. Vali teadlikult, vali targalt, vali ausalt. Vali õnn."
Allikas: www.alkeemia.ee