Kiire nädal

Sel nädalal on üsna palju üritusi.
Esmaspäeval käis Luise algklassidega Viljandis ekskursioonil.
Teisipäeval ÕN.
Kolmapäeval on koolis lõpukell ja õhtul kevadkontsert.
Neljapäeval toimub lapsevanematele psühholoogi loeng.

Reedel on lasteaia lõpupidu. Kuigi meie omadest sel aastal ükski päevakangelane ei ole (keegi ei lõpeta), lüüakse siiski kaasa esitatavas näidendis. Sel aastal Tuhkatriinu. Liisi mängib haldjas-ristiema.

Laulupeole!

Viimaste päevade pommuudis (allikas: www.janedakool.ee) Jäneda Kooli mudilaskoor õpetaja Arvo Luige juhendamisel läbis edukalt laulupeo katsed ning on oodatud suvel laulupeole. Koorile omistati I kategooria.

Veidi muusikat

Tõeline rahvaste sõprus, läti poiss laulab eesti tüdrukuga duetti. Päris armas lauluke.

Meie lihavõtted...

...algasid vutimunadest ja omaküpsetatud saiakestest koosneva hommikusöögiga...

... ja jätkusid munade otsimisega .

Kuna ilm oli ilus, tuli ülejäänud aeg väärtuslikust vabast päevast kulutada krundil toimetamisele.

 Ja tegemist seal jagub.

Aga lõbus oli ka.

Hüvasti, Waldi! R.I.P.

Kunstinädal

Jäneda Koolis on Kunstinädal. Kiidan siinkohal oma kaasat, kes juba teist aastat sellesse ettevõtmisse oma panuse lisas ning noori juhendas. Seekord oli teemaks  kipsist maskid.
Minul endal oli au paar päeva enne olla katsejäneseks: minu peal sai meelde tuletatud protseduuri üksikasjad ja kogutud tähelepanekuid ning nippe päris tööks. Pean ütlema, et see tunne, mis kaasneb kipsikihtide näole lisandumisega, on üsna abitu. Oled pime, kõnetu, miimikat ei saa ka kasutada... Ainuke, millega suhelda, on hääl (pigem mõmin) ja käed. Pead täielikult oma partnerit (maski tegijat) usaldama.

Arvan, et see on hindamatu kogemus.
Mitte lihtsalt lõbus ajaviide, pigem kunstiteraapia.

Katsejänes

Midagi uut

Olen jälle ühe koolitusega lõpusirgele jõudnud. Palju uusi ja huvitavaid teadmisi juures. Selle raames valmis ka üks Pop-up raamat.