Kontsert

Käisime ikka eile kontserdil  ära. Kõige väiksem pereliige hakkas umbes viienda laulu järel vingerdama ja iga poole minuti tagant küsima, mllal me koju saame minna. Kõige suurem pereliige ei olnud ka väga vaimustatud, sest koorimuusika ei ole väidetavalt tema maitse. Aga nii mõnegi laulu ajal pidi ta vähemalt hetkeks oma arvamust muutma, kaasaarvatud nende puhul, kus oma võsuke kaasa lõi.
Minule igatahes väga meeldis. Oli esinejaid, kes nähtavalt sellest mõnu ei tundnud: seisavad halvatult, suu ei liigu, hääl ei jõua publikuni, sõnum ei jõua publikuni. Oli aga esinejaid (enamus), kelle lavalolek tõelise elamuse pakkus. Aitäh tegijatele!